Droon on viimase kümnendi jooksul muutunud sõjatehnikast igapäevaseks hobivahendiks. Droonidega filmitakse pulmi ja maastikke, kontrollitakse katuseid ja elektriliine ning võisteldakse kiirusrajal. Enne esimest lendu tasub aga teada, mis droon täpselt on, kust see pärineb ja millised reeglid Eestis drooni lennutamisel kehtivad.
Mis on droon?
Droon ehk mehitamata õhusõiduk (inglise keeles unmanned aerial vehicle, UAV) on õhusõiduk, mille pardal ei ole lennu ajal inimest. Drooni juhitakse kaugjuhtimisega või on selle lennuteekond varem mällu programmeeritud. Transpordiamet kasutab lühendit MÕS ning räägib ka mehitamata õhusõiduki süsteemist (UAS), mis hõlmab nii õhusõidukit kui ka kõiki selle juhtimiseks kasutatavaid kaugjuhtimisseadmeid.
Droonide puhul kasutatakse veel mitmeid termineid: RPA (kaugjuhitav õhusõiduk), RPAS (kaugjuhitav lennuvahendite süsteem) ja FPV (first-person view), mis tähendab lendamist läbi drooni kaamera pilti vaadates – nii lennatakse näiteks võidusõidudroonidega.
Droonide ajalugu lühidalt
Idee kasutada mehitamata õhusõidukeid on peaaegu sama vana kui lennundus ise. Esimene tõeline droon valmis Suurbritannias esimese maailmasõja ajal, kui professor A. M. Low püüdis konstrueerida väikest piloodita lennukit. Prototüüp ei tõusnud õhku, sest mootori süütesüsteemi raadiohäired segasid raadio teel juhtimist.
Kahe maailmasõja vahel valmis Suurbritannias esimene edukas mehitamata lennuriist Fairey Queen. Talle järgnesid Bee Queen ja Wasp Queen ning just siit arvatakse pärinevat sõna droon: inglise keeles tähendab drone isasmesilast. Teise maailmasõja ajal algas droonide tööstuslik tootmine, millega alustas esimesena Ameerika ettevõte Radioplane.
Droonid Eestis
Ka Eestis on droone arendatud. Eli Military Simulationsi valmistatud mehitamata õhusõiduk UAV Swan valmis koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväega ning seda kasutati 2006. aastal õppusel Kevadtorm. Droonide ehitamiseks kasutatakse komposiitmaterjale, mis on väikese tihedusega, kuid väga tugevad. Suur areng on toimunud mikrodroonide vallas tänu mikroelektromehaanilistele süsteemidele (MEMS), mis võimaldavad valmistada väga väikseid kiirendusmõõtureid ja güroskoope. Ennustuste kohaselt muutuvad droonid tulevikus veelgi väiksemaks, kergemaks, odavamaks ja autonoomsemaks.
Milleks droone kasutatakse?
Kuigi droone on pikka aega kasutatud peamiselt sõjalisel otstarbel, on tsiviilrakendusi üha rohkem:
- Kaugseire – maastikupõlengute ja saasteallikate tuvastamine, põllumaa seire, ilmavaatlused ning elektrivõrgu ja torujuhtmete monitooring. Teaduslikel eesmärkidel kasutati droone esimest korda 1946. aastal USA-s äikesetormide uurimiseks.
- Foto ja video – aerofotograafia ning video- ja pildimaterjali kogumine ka ohtlikest piirkondadest.
- Põllumajandus – põldude väetamine ja taimekaitse.
- Piirivalve ja pääste – Eesti Politsei- ja Piirivalveamet kasutab droone idapiiri seireks ning pääste- ja piirivalvejuhtumitele reageerimiseks.
- Hobi ja võistlused – droonidega võistlemine on populaarne USA-s ja Skandinaavias. Võistlustel võivad droonid lennata kuni 150 km/h. Eestis algas 2018. aastal Otepääl Elisa Drone Racing League’i võistlussari.
Drooni lennutamise reeglid Eestis
Eestis koordineerib droonide lennutamist Transpordiamet ning reeglid tulenevad Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2019/947. Enne lendu tuleks vastata neljale küsimusele: kas oled ennast käitajaks registreerinud, kas sul on sobiv kaugpiloodi pädevus, millised piirangud kehtivad lennutamise asukohas ja kas tunned lennureegleid?
Käitaja registreerimine
Käitaja on drooni omanik. Käitajaks tuleb registreerida lennuohutuse järelevalve infosüsteemis LOIS. 250-grammiste ja raskemate droonide puhul peavad registreeruma kõik käitajad, alla 250-grammiste droonide puhul aga kõik, kelle droonil on kaamera. Registreerimisnumber tuleb märkida droonile ja seda tuleb igal aastal pikendada.
Kaugpiloodi pädevus
Drooni lennutajat nimetatakse kaugpiloodiks. A1/A3 algpädevus on kohustuslik 250-grammiste ja raskemate droonide puhul; selle saamiseks tuleb tutvuda Transpordiameti õppematerjalidega ja sooritada LOIS-is valikvastustega test. Transpordiamet soovitab pädevuse omandada ka väiksemate droonide puhul.
Avatud kategooria põhireeglid
- Drooni ei tohi lennutada otse inimmasside ega inimeste kohal.
- Lennutada tuleb visuaalse otsenähtavuse piires või vaatleja abiga – kaamerapildist ei piisa.
- Drooni kaal peab olema alla 25 kg.
- Maksimaalne lennukõrgus on 120 m; mõnes piirkonnas kehtivad madalamad piirangud.
- Kaugpiloot peab olema vähemalt 16-aastane (erandid kehtivad näiteks C0-klassi droonidele ja järelevalve all lendamisele).
- Õnnetuse sündmuskohal drooni lennutada ei tohi.
Lennuala piirangud tuleb kontrollida Transpordiameti droonikaardilt nii lennu planeerimisel kui ka vahetult enne lendu. Kui mõni avatud kategooria tingimus ei ole täidetud, tuleb taotleda erikategooria käitamisluba.
Reeglid võivad muutuda – kontrolli enne lendu alati ajakohast infot Transpordiameti kodulehelt.